Kõikidele reisihuvilistele
Call Us Free: 1-800-123-4567

Kaasaegsed õhksoojuspumbad annavad olulise kokkuhoiu

Õhksoojuspump on mugav ning keskkonnasäästlik küttekeha, mis sobib kasutamiseks pea igat tüüpi hoonesse. Õhksoojuspumba eeliseks on see,et see töötab elektri pealt, kuid suudab reeglina toota ühest kilovatist elektrienergiast kuni 4 kilovatti soojusenergiat. Seetõttu on selle kasutegur üsna märkimisväärne. Oluline on aga selle juures asjaolu, et õhksoojuspump peab olema terve, töökorras ning regulaarselt hooldatud.

Tuleb tõdeda, et tihtilugu ei saa klient endale salongist parimat võimalikku õhksoojuspumpa, sest müüjad pakuvad klientidele reeglina odavamaid lahendusi ning jätavad kallimad, kuid see-eest säästlikumad  variandid tutvustamata. Esmapilgul kallimad süsteemid aga tagavad reeglina oluliselt suurema energiasäästu, kui odavad komplektid. Miks seda siis tehakse? Eks ikka seetõttu, et odavamaid komplekte suudavad firmad reeglina rohkem müüa ning teenivad seetõttu suuremat kasumit paigaldusteenuse pealt. Tuleb tõdeda, et tegelikult töötab ka väike ja odav soojuspump hästi kevadel ja sügidel, kuid jääb kindlasti hätta külmade talveilmadega.

Õhksoojuspumba südameks on kompressor. Korralikus õhusoojuspumbas kompressorit, mille pöörlemiskiirust on võimalik muuta.  Tavalises konditsioneeris on võimalik kompressorit kasutada ainult täisvõimsusel.  Muudetava kiirusega kompressor, ehk inverterkompressor on oluliselt kallim, kuid annab püsikuludes tunduvalt suurema säästu, sest võimaldab reguleerida kompressori tööd vastavalt vajadusele ning seetõttu vältida ülekütmist või -jahutamist.

Õiges õhusoojuspumbas peab kindlasti olema ka sulatussüsteem, mis arvestab sulatust eelmiste sulatuskordade pikkuse, välisõhutemperatuuri ja aurusti temperatuuri järgi. Odavaid seadmeid sulatatakse taimeriga fikseeritud ajavahemiku tagant, mis ei pruugi olla aga piisav ning võib lõppeda õhksoojuspumba jäätumisega. Jäätunud seade ei taga aga piisavat soojatooltlikkust ega ka energiasäästu.

Meie kliimas, kus soojust on vaja pumbata efektiivselt nii +10°C juures kui -20°C välisõhutemperatuuri juures, annab suurima säästu kallimatele õhksoojuspumpadele paigaldatud elektrooniline paisuventiil. Odavates seadmetes kasutatavad kapillaartorud või mehaanilised paisuventiilid ei suuda selliste temperatuurivahedega säästu pakkuda. See on ka üks peamistest põhjustest, miks ei lubata odavaid seadmeid alla -5°C temperatuuri kasutada. Meie talved on aga oluliselt külmemad.

Ka müratase on üks olulisemaid näitajaid kasutamismugavuse tagamisel. Kui seade teeb palju müra, siis lülitatakse teda tihti välja, et saaks rahulikult näiteks televiisorit vaadata. Paljud aga kindlasti ei tea, miks teevad osad seadmed suuremat müra. Üheks põhjus on see, et mida suuremat õhuhulka seadmest läbi puhuda, seda kõrgem on seadme soojustegur. Nii saadaksegi lihtsa vaevaga kataloogi suurem soojusteguri näitaja, mis omakorda aitab seadet kergemini müüa. Reaalselt sellise puhumiskiiruse juures muidugi ühtegi seadet kasutada ei saa ja seepärast ei saa te ka kunagi kataloogis lubatud säästu. Teine peamine suure müra põhjus on seadme füüsiline suurus. Mida väiksemate mõõtudega seade, seda suurem müra. Teadupärast kulub aga väiksema seadme tootmiseks vähem materjali ja seega saab seda odavamalt toota. Seega on väike ja odav seade reeglina alati ka mürarikas.

Ei tohi aga ära unustada, et  soojuspumba valikul on sesoonne soojustootlikus meie kliimavööndis tegelikult kõige olulisem näitaja. See näitaja informeerib meid sellest, mitu kWh suudab soojuspump aastas soojust toota. Mida kõrgem on see näitaja, seda vähem peab kasutama lisakütet ja seda lühem on seadme tasuvusaeg. Õigesti dimensioneeritud ja valitud seadme tasuvusaeg on 2 – 3 aastat. Odavate seadmete puhul võib sellise seadme tasuvusaeg pikeneda kuni 10 aastani ja hullemal juhul ei tasugi ära. Õhksoojuspump töötab küll elektri pealt, kuid selle kasutegur on oluliselt suurem, kui elektriradiaatori oma, sest iga kulutatud kilovatt-tunni (kWh) juures toodab õhk-õhk soojuspump kuni 5,3 kWh soojusenergiat. Siiski peab arvestama sellega, et välistemperatuuri langedes langeb ka soojuspumba võimsus.

Tuleb tõdeda, et on olukordi, kus õhksoojuspumbaga kütmist piiravad teatud asjaolud. Näiteks see, et liiga tugev sissepuhe häirib soojuslikku mugavust või et soe õhk ei pääse majas vabalt ringlema. Ka mõned selle ala asjatundjad ütlevad, et kui ruumilahendus pole avatud, ei tasugi võimsat õhksoojuspumpa paigaldada. Siinkohal tuleb kasuks teadmine, et kõik õhksoojuspumbad ei ole ühesugused. Peale tavaliste karbikujuliste laemudelite on olemas ka muid siseseadmeid. Näiteks elektriradiaatoriga sarnanev põrandamudel puhub sooja õhku laiemalt ja mitte väga tugevalt. Olemas on lakke integreeritav siseseade, laekassett, mis puhub õhku neljas suunas. Ripplagede taha paigaldamiseks sobib aga hästi kanalimudel, millega on võimalik suunata soe õhk ventilatsioonikanalite kaudu korraga mitmesse ruumi.  Seega on võimalik leida sobiv seade igasuguse elamispinna ning kõikide vajaduste jaoks.