Kõikidele reisihuvilistele
Call Us Free: 1-800-123-4567

Kütmiseks tuleb valida kinnine kamin

Ahju asemel sobib kodu kütma kamin, mille kütmiseks ei kulu sugugi rohkem küttepuid. Lisaks on elava tulega kaminat kaunis vaadata. Ehituse algstaadiumis tuleks ära mõelda millist kaminat vaja on. Siis saab öelda millist korstent vaja on.
Ahju ja kamina vahe seisneb selles, et esimene suudab hoida soojust ja kiirgab seda pärast kütmist pikema aja vältel, teine aga annab sooja senikaua, kuni tuli põleb. Soojuskeskus.
Kamina kütmine pole ahju kütmisest üldsegi mitte kulukam. Ahju ning kaminasüdamiku kütmiseks kulub samaväärselt puitu. Puidu kütteenergiast saadav kasu on ahjul ja kaminal sama. Küttekaminas põleb üks koldetäis kuni kaheksa tundi, ahjus umbes 30 minutit. Seega on visuaalne nauding ahju puhul lühem, kuid pärast ahju kütmist kiirgab see soojust umbes 24 tundi.
Ahju põhilisteks miinusteks on tema jutu järgi piiratud disainilahendused, suhteliselt väike klaasipind või see, et ahi kütab ainult seda ruumi, kus see on.

Kahjuks pole tarbijad väga teadlikud erinevatest trendidest ja sellepärast võib neile koju maanduda ahi mille kasust nad saavad alles peale kütmist aru.
Lühidalt võib öelda, et viisakas pereauto leiab Prantsuse kaminate hulgast; inimene, kes hindab peamiselt kvaliteeti ning eripära, võiks valida Saksa kamina, ja inimene, kellele on hind oluliselt tähtsam, leiab kodu soojendaja mingiks ajaks marketist, kus müüakse kõige odavamaid kaminasüdamikke.

Kui eesmärk on kütta, siis unusta ära lahtine kamin. Selliste kaminate viga on selles, et nii kui avada siiber muutub ahi kui aknaks mis jahutab maja, nii võib vaid kohinat kuulda kui soe õhk korstna kaudu õue ruttab. Ainult kaminaga elamist soojaks siiski ei saa, seda peab toetama mingi muu küte.

Korstnaid on kolme liiki.

Telliskivikorsten, metallkorsten ning Fibo korsten. Fibo suitsulõõr on valmistatud happekindlast keraamikast, välismantel tehtud Fibo plokist.

Metallkorsten on küll kerge ning vajab vähe ruumi, siiski kipub see soojenedes paisuma. Raske on teha nii, et metallkorstnast ei tilguks vett sisse.

Metallkorstna valmistamisel mähitakse metalltoru ümber kivivill, see omakorda peidetakse plekk-kesta.

Kui temperatuur korstna sisepinnal tõuseb, hakkab umbes 250 kraadi juures kivivillast eralduma liimaine, lihtsalt vältida korstnaid milles on liimaine. Kindel kvaliteet on üleni roostevaba toru mis on laserkeevitusega kokku keevitatud. Needitud või valtsitud korstnad ei pea kaua vastu.

Minnes talvekuudel reisile puhkama siis tasuks väga karta, et veetorud võivad lõhki külmuda, kui ainuke küte on kamin. Võimalik lahendus on kesküte kamina põhjal. Siis pole enam katelt keldri vaid kamina sisse süsteemi mis soojendaks ka ülejäänud maja.

Korterisse mugav lahendus oleks gaasikamin, mille korsten on lihtsasti läbi seina viidud toru. Kamin kasutab põlemiseks õueõhku. Küttes gaasikaminat 24h siis ühest balloonist piisab vaid seitsmeks päevaks. Automaatika reguleerib ise temperatuuri täpselt nagu pellet katlad.