Kõikidele reisihuvilistele
Call Us Free: 1-800-123-4567

Õhksoojustpump aitab hoida kokku raha ning säästa keskkonda

Õhksoojuspump on mugav ning keskkonnasäästlik küttekeha, mis sobib kasutamiseks pea igat tüüpi hoonesse. Õhksoojuspumba eeliseks on see,et see töötab elektri pealt, kuid suudab reeglina toota ühest kilovatist elektrienergiast kuni 4 kilovatti soojusenergiat. Seetõttu on selle kasutegur üsna märkimisväärne. Oluline on aga selle juures asjaolu, et õhksoojuspump peab olema terve, töökorras ning regulaarselt hooldatud.

Ehk on juhtunud ka teiega nii, et olete hakanud enda vana ja mürisevat õhksoojuspumpa aina harvem sisse lülitama ning eelistate hoopis kallimat elektri otsekütte lahendust? Kui see on nii, siis tasuks uurida, mis on masina mürataseme tõusu põhjuseks  ning leida vastus küsimusele, kas õhksoojuspump tuleks tõepoolest juba välja vahetada või piisab siiski vaid hooldusest või remonttööst.

Vanemad õhksoojuspumbad tekitavad reeglina rohkem müra, kui kaasaegsemad ja uuemad mudelid. Osaliselt on see seletatav siseseadmete konstruktsiooniga. Mürataset mõjutab ka ventilaatori tiiva kuju ja soojusvaheti ehitus. Tänapäeval valmistavad paljud tootjad kõrgemaid ja sügavamaid siseseadmeid. Suurem seade võimaldab vaiksemalt kütta, kuna seadme küttevõimsus ja soojustegur sõltub eelkõige õhuhulgast, mida kasutatakse.

Üheks probleemist õhksoojuspumpade juures võib olla ka välise seadme jäätumine sooja õhu ja niiskuse külmumise tõttu madalate välistemperatuuride korral. Õhksoojuspumpasdis maaletoovad firmad soovitavad jäätumise vältimiseks tõsta toa sisetemperatuur suurte külmade puhul 23-26 kraadini. Õhksoojuspump peab ka suure pakasega normaalselt töötama ning energiat säästma. Toatemperatuuri tõstmine selleks, et ennetada välisosa jäätumist, töötab vastu kogu õhksoojuspumba tehnoloogia eesmärgile – energiasäästu saavutamisele. Mida siis teha? Võib-olla tuleks sellisel juhul kaaluda siiski seadme väljavahetamist, sest uuematel ja kaasaegsetel seadmetel jäätumise probleemi reeglina ei esine.

Viimaste aastate jooksul on õhksoojuspumpade küttevõimsused märgatavalt paranenud. Uue õhksoojuspumbaga oleks tegelikult võimalik küttekuludelt tõenäoliselt palju rohkem kokku hoida ning seetõttu võiks siiski kaaluda antud juhul pumba väljavahetamist. Tuleb aga tõdeda, et vana ja uue õhksoojuspumba täpsem võrdlus eramaja kütmisel praktiliselt võimatu juba seetõttu, et ilmaolud on aastati väga erinevad. Samas aga töötab kvaliteetne ning regulaarselt hooldatud ja puhastatud õhksoojuspump kaua ning kui seade on vähem, kui 10 aastat vana, siis ei ole kindlasti põhjust seadet välja vahetada.
Vanemate õhksoojuspumpade siseseadmete puhul on aeg-ajalt ette tulnud, et ventilaatori mootorite laagrid kuluvad ära. Sellest veast annab tavaliselt märku sirisev heli, mis võib olla samuti üsna häiriv. Uuematel seadmetel on laagrid palju vastupidavamad ja kulumist või rikkiminekut tuleb harvem ette. Kõige tõsisem asi, mis õhksoojuspumba töö peatada võib, on kompressori rike. Sel juhul ei saa soojuspump enam kütta ega jahutada ning tuleks tõsiselt kaaluda, kas on mõttekas ette võtta remonttöö või tuleks kasulikum uue seadme soetamine. Külmaaine püsib reeglina korralikult süsteemis, kui seadmed ja torud on kindlalt paigaldatud ja torustikus pole defekte.

Kokkuvõtteks võib öelda, et vana õhksoojuspump teenib sind tõenäoliselt vähemalt 10 aastat, kui seda on korralikult hooldatud ning reeglitekohaselt paigaldatud. Samas võib olla mõistlikum soetada uus, töökindlam ja säästlikum aparaat, kui vanal masinal esineb juba vigu ning energiasääst muutub aina väiksemaks.