Kõikidele reisihuvilistele
Call Us Free: 1-800-123-4567

Päikesepaneelide süsteemid – kelelle ja milleks?

Päikesepaneelid on enamasti üsna suur investeering. Selle investeeringu tasuvuse jaoks saab kasutaja aga ise palju ära teha. Kõige kiiremini tasuvad päikesepaneelid end ära siis, kui nende toodetud elektrist kasutatakse võimalikult palju ära enda majapidamise tarbeks. See tähendab, et kui päike paistab, siis on hea panna tööle pesumasin ning teised elektritarbijad, mida on võimalik niimoodi töötama seadistada. Eramute puhul tasub päikesepaneelide investeering end tavaliselt ära umbes  9–10 aastaga, milline see aeg aga täpselt olema saab, ei ole võimalik  prognoosida, sest kui palju tõuseb elektrihind ja võrgutasud, ei oska keegi täpselt öelda .

Üldiselt on levinud arvamus, et paljud elurajoonide planeerijad ning ehitajad erinevates maailma paikades hakkavad üha enam pöörduma rohelise energia poole ning otsime viise, kuidas toota elektrit uusehitistes ning kontorihooneres. On mitmeid riike, mis juba kasutavad rohelise energia allikaid igapäevases elektritootmises. Näiteks võib tuua majapidamised ning kontorid Hispaanias, Kreekas, Türgis ja Küprosel, kus on palju päikesepaistet aastaringselt. Nendes riikides on pea kõik kodud varustatud päikesepaneelidega, mis toodavad kuuma vett ning toodavad lõputuid tunde elektrit.

Elektri tootmiseks kasutatava päikeseenergia saab laias laastus jagada kolme kategooriasse: otsekiirgus, hajuskiirgus ja maapinnalt peegelduv kiirgus. Otsekiirgus annab kõige rohkem energiat, mille maksimaalseks püüdmiseks kasutatakse ka ühe- või kaheteljelisi päikest järgivaid ajameid. Otsekiirgust esineb Eestis kõige rohkem saartel ja Põhja-Eestis. Lõuna-Eestis on pilvisust rohkem ja seega päikesepaneelide tootlikkus mõneti tagasihoidlikum. Hajuskiirguse puhul ei ole reeglina vahet, mis ilmakaarde paneelid suunatud on, energia tootlikkus jääb samaks. Seda selgitab lihtne fakt, et pilvise ilmaga ei teki objektist varju. Kuigi difuusne päikesekiirgus on märkimisväärselt  väiksema energiaga kui otsekiirgus, siis on see siiskiarvestatav elektri tootmisel päikeseenergiast. Kolmas liik päikeseenergiat on maapinnalt peegelduv päikesekiirgus. Eesti puhul on see selliseks päikesekiirguse allikaks lume pinnalt peegelduv päike, mis võimaldab toota päikeseenergiat ka näiteks veebruarikuus, kus muidu väga palju päikest ei paista.

Päikesepaneeli võib oma ehituselt võrrelda pangakaardiga, mis on kihtidena kokku laotud ja pressi all lamineeritud. Päikesepaneelil  on viis kihti – esimene peegeldust vähendava pinnatöötlusega klaas; teine, polümerist kilematerjal; kolmandaks omavahel ühendatud päikesepatarei elemendid; ning veel üks kiht polümerist kilematerjali ning lõpujs alusmaterjal, milleks on enamasti  plastikust plaat. Kui erinevad kihid on omavahel kokku lamineeritud, pannakse nende ümber alumiiniumist raam, tagaküljele kinnitatakse aga kaablite niiskuskindlaks ühendamiseks karp, milles paiknevad ka dioodid, mis peavad elektrivoolu mööda juhtima, kui paneel päikesevarju satub.

Võib tekkida mõte, et päikesepaneele saab kasutada vaid piirkondades, kus paistab aastaringselt soe päike ehk siis troopilise kliimaga maades. Õnneks ei ole see tõsi. Tegelikult ei pea te elama kuuma ja päikesepaistelise kliimaga riigis, et kasutada ära päikeseenergiat. Päikeseenergiat võib koduseks kasutamiseks tekitada pea igal pool maailmas. Eelduseks on see, et elate asustatud piirkonnas. Tuleb arvestada, et päikeseenergia aktiivsem kasutamine viib lõpuks ka kulutusteni. Kui palju see maksma hakkab, pole teada, aga võite kindlad olla, et see ei saa olema väga odav.

Ka Eestis on võimalik saada päikesepaneelidest kasu, kuid tuleb teada, kuidas neid kõige efektiivsemalt kasutada, et tagada optimaalne tootlus. Eestis on kõige optimaasem päikesepaneelid paigaldada lõuna suunas ja 40° maapinna suhtes. Selline asetus on kõige soodsam, kui on soov saavutada aastaringselt maksimaalne energiakogus. Mida suurem on paneelide nurk seda lihtsamalt tuleb sealt lumi maha. Samas kui teoreetiliselt peaks lumi katma paneelid alates detsembrist kuni veebruari lõpuni, siis väheneks aastane tootlikkus vaid 8%. Aga mida kõrgemale katuse pinnast või kaugemale seinast PV paneelid paigaldatakse, seda rohkem energiat need toota suudavad, sest nõnda on paneelidel parem jahutus. Väheste paneelidega süsteemi saab paigaldada ka ilma alusraamita otse katusele või seinale. Suuremate süsteemide installeerimisel peab kasutama spetsiaalset alumiiniumprofiilist alusraamistikku, mille peale päikesepaneelid omakorda kinnitatakse. Kui katusele pole võimalik päikesepaneelide paigaldada kagu – edel suunal ning katuse nurk on ebasobiv või pole katusel piisavalt ruumi, siis saab hea alternatiivina päikesepaneelid paigaldada ka maapinnale.